<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	>

<channel>
	<title>Artiklid.net</title>
	<atom:link href="http://www.artiklid.net/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>http://www.artiklid.net</link>
	<description>Artiklite kataloog. Näita teistele, et oled ekspert!</description>
	<pubDate>Thu, 17 May 2012 13:21:22 +0000</pubDate>
	<generator>http://wordpress.org/?v=2.7.1</generator>
	<language>en</language>
	<sy:updatePeriod>hourly</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>1</sy:updateFrequency>
			<item>
		<title>Ehita ise uus katus</title>
		<link>http://www.artiklid.net/ehita-ise-uus-katus/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/ehita-ise-uus-katus/#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 17 May 2012 13:21:22 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Mar</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Kodu ja pere]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=386</guid>
		<description><![CDATA[
Kõigepealt tuleks valmistada täpne plaan ning paigaldusjuhend. Kogu töö korralikult läbi mõelda- kas on kuskile vaja erilahendusi, kas on vaja lisaabi ning milliseid materjale on plaanis kasutada.
Kui teoreetiline osa on paigas saabki juba katuse kallale asuda. Kõigepealt tuleb eemaldada vanad katusekivid või muu materjal. Meeles tasuks pidada, et tihti saab neid kive veel kasutadaVahel saab [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p><br class="spacer_" /></p>
<p>Kõigepealt tuleks valmistada täpne plaan ning paigaldusjuhend. Kogu töö korralikult läbi mõelda- kas on kuskile vaja erilahendusi, kas on vaja lisaabi ning milliseid materjale on plaanis kasutada.</p>
<p>Kui teoreetiline osa on paigas saabki juba katuse kallale asuda. Kõigepealt tuleb eemaldada vanad katusekivid või muu materjal. Meeles tasuks pidada, et tihti saab neid kive veel kasutadaVahel saab need koguni maha müüa või ära kinkida.</p>
<p>Seejärel tuleks kontrollida katuse konstruktsiooni- kas kõik on korras või peaks ka selle välja vahetama või kohti parandama.</p>
<p>Kindlasti tuleb erilist tähelepanu pöörata aluskatusele. Peale katuse nii-öelda kandmise peab aluskatus ka toime tulema niiskuse ja ilmastikuoludega.</p>
<p>Roovitus on horisontaalne puidust (soovitatavalt 50&#215;50) konstruktsioon, millele kinnitatakse katusekivid. Vertikaalset konstruktsiooni (roovitust) nimetatakse tuulutusliistuks ning selle ülesandeks on nii katusealuse ventilatsiooni tagamine. Tuulutusliist paigaldatakse piki sarikaid aluskatte peale. Horisontaalselt paigaldatavate roovitise samm sõltub väljavalitud katusekividest ning katusekaldest.</p>
<p>Seejärel saab juba hakata kive paigaldama. See ei ole iseenesest keeruline. Omavahel haakuvaid kive on lihtsam paigaldada kui traditsioonilisi kive. Katusekivide paigaldamist alustatakse altpoolt, liikudes ülespoole.</p>
<p>Korralikul katusel peab olema tagatud ka nõuetekohane turvalisus. Lumetõke, katuseastmed, käigusillad ja turvakonks on soovitatav paigaldada iga maja katusele - teie enese turvalisuse huvides.</p>
<p style="margin-bottom: 0in;">Katuseharjal saavad kokku vähemalt kaks katuse poolt. See on ühtlasi ka kõige haavatuvam osa ning peab ilmastikule kõige rohkem vastu pidama. Korralikult tihendatud ja ehitatud katuse hari peab takistama lume, vee, lehtede ja muu sattumist katusekonstruktsioonide vahele. Samuti garanteerib õige lahendus hea tuutultuse katusekivide all, mistõttu roovitus ja aluskate peavad kauem vastu.</p>
<p style="margin-bottom: 0in;">Kuna katus on üks maja tähtsamaid osi ning katuse paigaldamine on suur ning mahukas projekt, tasub alati ka pöörduda oma ala professionaalide poole. Meistrimehed saavad nii nõu kui ka jõuga aidata ning aitavad leida parima lahenduse ning sobivaimad tooted ja materjalid.</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/ehita-ise-uus-katus/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
		<item>
		<title>Kuidas kaalust alla saada?</title>
		<link>http://www.artiklid.net/kuidas-kaalust-alla-saada/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/kuidas-kaalust-alla-saada/#comments</comments>
		<pubDate>Thu, 26 Apr 2012 11:09:02 +0000</pubDate>
		<dc:creator>kaalukas</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Kaalujälgimine]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=384</guid>
		<description><![CDATA[Kuidas kaalust alla saada on küsimus mida miljonid inimese üle maailma küsivad. Nad proovivad kõiksugu keerulisi dieete, raskeid treeningkavasid ning vahel otsustavad isegi kirurgiliste meetodite kasuks. Kuid kas see on õige tee? Vaevalt küll, selliste kaalulangetamise viisidega kahjustad ainult oma tervist.
Tegelikult on kaalu alandamisel väga lihtne valem - tuleb päeva jooksul süüa vähem kaloreid kui kulutad. Samas on [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Kuidas kaalust alla saada on küsimus mida miljonid inimese üle maailma küsivad. Nad proovivad kõiksugu keerulisi dieete, raskeid treeningkavasid ning vahel otsustavad isegi kirurgiliste meetodite kasuks. Kuid kas see on õige tee? Vaevalt küll, selliste kaalulangetamise viisidega kahjustad ainult oma tervist.</p>
<p>Tegelikult on kaalu alandamisel väga lihtne valem - tuleb päeva jooksul süüa vähem kaloreid kui kulutad. Samas on seda aga lihtsam öelda kui teha. Söögiisu on väga raske taltsutada, eriti kui kauplused, restoranid ning isegi kodune külmkapp on täis kõiksugu ahvatlusi. Õnneks on ka sellele lahendus. Olemas on kõiksugu söögiisu pärssivaid ning ainevahetus kiirendavaid tooteid:</p>
<ul>
<li>kaalu alandavad tabletid (kapslid)</li>
<li>kaalu alandavad plaastrid</li>
<li>kaalu alandav tee ja muud tervisejoogid</li>
</ul>
<p>Paljudel looduslikel ja mitte nii looduslikel ainetel on omadus kiirendada inimese ainevahetust ning tekitada talle täiskõhutunde. See ongi see, mis aitab sellistel kaalupreparaatidel inimestel kilosid kaotada. Aga kui Sa arvad, et on olemas imerohi mida võttes võid diivanil pikutada ja hamburgereid õgida, siis see on küll väga vale.</p>
<p>Mõned kaalu langetamiseks mõeldud tooted aitavad tõesti väga hästi, siis kui sa end veidi ka liigutad ning sööd tervislikku toitu. Olenevalt stardikaalust on tervislike eluviiside ning toidulisandite abil võimalik kaotada 1-3 kg nädalas ilma piinavate dieetide või trennita.</p>
<p>Kokkuvõtteks tuleb kiireks ja püsivaks kaalust alla võtmiseks järgida kolme näpunäidet:</p>
<ol>
<li>Toitu tervislikult - võid süüa kõike, kuid vaata millal Sa sööd ja kui palju Sa sööd</li>
<li>Liigu palju - proovi iga päev natukenegi trenni teha. See ei pea olema jooksmine või mõni muu väsitav treening. Isegi jalutamine või ujumine aitab kenasti.</li>
<li>Kasuta ühte parimatest toidulisandites - need kiirendavad Su ainevahetust ja võtavad ära söögiisu, vähendades Su kalorite tarbimist.</li>
</ol>
<p>Kui kõik kolm punkti on esindatud Sinu kaalu langetamise programmis, võid kindel olla, et peagi tulevad ka tulemused.</p>
<p>www.kaalustallatooted.blogspot.com</p>
<p><br class="spacer_" /></p>
<p><br class="spacer_" /></p>
<p><br class="spacer_" /></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/kuidas-kaalust-alla-saada/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
		<item>
		<title>Okaspendel &#8220;25&#8243;</title>
		<link>http://www.artiklid.net/okaspendel-25/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/okaspendel-25/#comments</comments>
		<pubDate>Tue, 24 Apr 2012 03:51:29 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Sergei Klaasen</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Muusika]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=380</guid>
		<description><![CDATA[19. juulil möödunud aastal võinuks tähistada 25-aasta möödumist  kunagise Rakvere ansambli „Okaspendel“ sünnist. Kollektiivi liikmed ise  peavad sünnipäevaks 1986-aastal Rakvere laululaval toimunud taidlejate  ühiskontserti, kus bänd esitas esimest korda avalikult kogu oma  repertuaari, mis tol hetkel koosnes neljast värskelt selgeks õpitud  muusikapalast.
Põhikooseisus astusid üles: Aare Vilba (laul), Sergei Klaasen (kitarr), [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>19. juulil möödunud aastal võinuks tähistada 25-aasta möödumist  kunagise Rakvere ansambli „Okaspendel“ sünnist. Kollektiivi liikmed ise  peavad sünnipäevaks 1986-aastal Rakvere laululaval toimunud taidlejate  ühiskontserti, kus bänd esitas esimest korda avalikult kogu oma  repertuaari, mis tol hetkel koosnes neljast värskelt selgeks õpitud  muusikapalast.</p>
<p>Põhikooseisus astusid üles: <strong>Aare Vilba</strong> (laul), <strong>Sergei Klaasen</strong> (kitarr), <strong>Peep Pihlak</strong> (bass) <strong>Arne Kukk</strong> (klahvpill) ja <strong>Peeter Mõtus</strong> (löökpillid). Helipildi eest kandis hoolt <strong>Sven Seiman</strong>. Külalisena tegi mandoliinil kaasa <strong>Toomas Rannu</strong>,  kes peale kontserti, liitus ansambli põhikooseisuga. Enne esinemist  selgus, et ei olnud võimalik ansamblit välja kuulutada, sest puudus  bändi nimi. Et oli kiire, siis kuulutati välja Arne Kuke poolt välja  öeldud esimene pähetulev - Okaspendel. Nii jäigi.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Esimene suurem esinemine ja tunnustus  leidsid aset samal aastal muusikafestivalil „Tartu sügis“, kus pälviti  ansambli liikmetele ootamatult peaauhind. Vahetult enne Festivali  toimumist lahkus  perekondlikel põhjustel klahvpillimängija Arne Kukk,  keda hädaolukorras väärikalt asendas trummari Peeter Mõtuse abikaasa <strong>Ave Mõtus (Arnover)</strong>, kellelt omakorda võttis hiljem teatepulga üle <strong>Andra Nurga (Norts)</strong>. Sellega võis bändi kooseisu väljakujunenuks lugeda.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Vastavalt aja nõuetele pidi iga ansambel  läbima ülevaatuse, kus kvalifitseeriti  muusikakollektiivi tase ja anti  vastavalt sellele esinemisõigus. Kuna „<strong>Okaspendel</strong>“  säärast kvalifikatsiooni ei omanud, tuli vastav dokument Tartu festivali  jaoks võltsida, mida bänd ka häbematult tegi. Sellest sündis suur riid  kohalikus kultuuriosakonnas, mis oluliselt leevendus peaauhinnakarika  asetamisega nähtavale kohale osakonna „teenete vitriinis“. Hiljem anti  ansamblile esinemiseks igal korral kultuuriosakonna poolt kinnitatud  ühekordne esinemisluba.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Suhteliselt lühikese esisteerimisaja  jooksul tegi ansambel kaasa mitmetel muusiküritustel. Nende hulgas võiks  nimetada järgmisi: „Heavy suvi“ (Tallinn), „Rock ramp“ (Viljandi),  „Tartu sügis“, „Haapsalu kevad“, „Elva Heavy“, „Saaremaa muusikapäevad“,  „Levireportaaž“ (Tallinn), „Viljandi muusikapäevad“. Tehti ka mitmeid  suuremaid ja väiksemaid ühiskontserte ansamblitega Vanemõde, GGG, Hades,  Varaan, Omas Kojas, Hetero, Columbus Kris, Singer Vinger, Paradoks jt.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Sergei Klaasen meenutab: &#8220;Eriti soojad  sõprussuhted tekkisid Hiiumaa bändiga &#8220;Omas Kojas&#8221;. Mäletan, et ühel  külaskäigul viisime külakostiks kohalikust Võhu veinitehasest tasuta  saadud 40 liitrit veini. Hiidlased võtsid meid vastu suitsetatud lestade  ja iseäranis kange koduõllega. Tookord tegime ka kaks ühiskontserti.  Kärdlas ja Haapsalus olid vist, kui õieti meeles on.&#8221;</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ansambli või loomingulise kollektiivi  (nagu koosluse liikmed seda ise nimetasid) lagunemine leidis aset 1988  maikuus. Lagunemise põhjuseks olid erimeelsused repertuaari valiku osas.  Üks osa ansamblist leidis, et otstarbekas on teha kuulaja suhtes  kompromisse ning kujundada palad ka laiemale publikule vastuvõetavaks.  Teine ansambli osa leidis, et pigem mängida tühjale saalile kui kasutada  loomingus kommerts elemente.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Aeg on näidanud, et elujõu säilitas siiski pisut kommertsliku maiguga pala nimega <strong>„Lugu“, muusika Peep Pihlak, sõnad J. Ürt</strong>. Lugu esitatakse meediakanalites tänaseni. Pala on kasutatud tunnusmuusikana ja loo fragmente poogitud reklaamklippidesse.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Peep Pihlak meenutab: &#8220;Tore oli, ise kõike  ei mäletagi, näiteks  need   loomingulised vaidlused on nagu peast  pühitud. &#8220;Lugu&#8221; vist valmis enne    säherdusi arutelusid? Aga oli lahe  periood igatahes. Mulle meeldis vast    kõige rohkem bändi planeerimise  aeg - olime tulnud isand Klaaseniga   just  kroonust, vana semu Kukk oli  Rakveres taaraautojuht ja Mõtuse   Petsil  olid huvitavad riided ja  jutud. Kõigil käed sügelesid täiega ja    püssirohtu ajas üle ääre.&#8221;</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Ansambli teise helinäitena võiks tuua loo nimega <strong>„Ei meeldi“</strong>. Pala pälvis kuulaja tähelepanu eelkõige ärkamisajale kohase tekstiga, <strong>muusika autor Toomas Rannu, sõnad H. Runnel</strong>.  Lugu peegeldab ansambli kommertskompromissi vaenulikku osa. Aeti oma  asja. Loo keerukus ja erinevate teemade põimumine aga jättis ärkamisaja  möödumisel tavakuulaja suhteliselt külmaks.</p>
<p>Peeter Mõtus meenutab: „Meil oli kahe teise bändiga kontsert Rakvere  1. Keskkoolis. Olime nö peaesinejad ehk viimased kes üles astusid. Saime  esitatud umbes kakas lugu kui sisse tormas kooli direktor Ervin Kukk  miilitsate saatel ja ajas häälekalt ürituse laiali. Bändi lauludes oli  ju selle aja kohaselt riigivastaseid üllitisi ja rahvusliku vaenu  õhutavaid tekste. Publiku hulgas ei tekkinudki nördimust enneaegselt  lõppenud kontserdi pärast vaid pigem lisas intsident üritusele elevust  juurde. Piletiraha ei tulnud keegi tagasi küsima.“</p>
<p>Järgnevalt teeks juttu loost, mis käis ansambliga kaasas kogu tema eksisteerimisaja jooksul. Loo nimi on „<strong>Ilma jalata</strong>“.  Pärineb pala ansambli „PAP“ repertuaarist ja oli esimest korda  esitamisel Rakvere vallimäel ansambli sündimise päeva kontserdil,  millest eelnevalt juba juttu tegime. Järgnev bändi esimene helisalvestus  on tehtud Tallinna raadiomajas sealsete vahendite ja võimalustega, mis  paistavad läbi ka helipildi pisut kehvakeses kõlas. Lugu salvestati  teist korda 2008aastal ansambli „Brevis“ poolt nende heliplaadil  „Postuumne“. Laulu sõnade autor <strong>Priit Hõbemägi</strong> on 2008aastal <a href="http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/okaspendel-vihiseb-taas-ohus.d?id=27682341" target="_blank">Eesti Ekspressis</a> kokkuvõtvalt öelnud: „Aare Vilba laulmine on nii aus, kui vähegi olla  saab. Ajal, mil valdav osa muusikast on tehtud masinatega ja  turunduseesmärgil, mitte vajadusest teha muusikat või levitada oma  sõnumit, on mul suuremat kiitust raske välja mõelda.“</p>
<p>Kuulame ka teist samast ajal ja samades tingimustes tehtud salvestust,  mis kannab pealkirja „Tüdinud kõigest“ ja on kirjutatud Toomas Rannu  poolt Hando Runneli tekstile. Tegemist siis niisuguse klassikalise  bluesiga, mis kannab endas järjekordset protestikarjet. Üldiselt pidaski  bänd  oluliseks, et muusika sisaldaks alati ka mingit tähtsat (või  bändi arvates tähtsat) sõnumit.</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Vahetult peale ansambli lagunemist tuli  Gunnar Grapsi poolt, tema manageri ja kahe konjaki kaasabil, ettepanek  osaleda Venemaa tuuril koos ansambliga GGG (Gunnar Grapsi Grupp).  Arvamused ürituses osalemise suhtes jagasid ansambli taaskord kahte  leeri. Ühed arvasid, et miks mitte, teised leidsid, et bänd ei ole  selleks veel valmis, mis tähendas, et ei osaleta.</p>
<p>Sergei Klaasen meenutab: &#8220;Tagantjärgi on raske öelda, kas nimetatud  tuur oleks midagi muutnud bändi tuleviku perspektiivides või takistanud  ansambli lagunemist. Ansambli liikmete ja ka minu arvates tõenäoliselt  mitte. Kummaline on see, et kuigi meid tituleeriti kui heavy bändi ning  me mängisime kohati ka stiililt heavyle lähedast muusikat ja kandsime  vahel nahka ja neeti, siis tegelikult muusikutena olid enamusel hoopis  teised muusikalised maitseelistused. Seepärast saigi bänd püsida vaid  projektipõhiselt.&#8221;</p>
<p style="margin-bottom: 0cm;">Siinkohal võiks lõpetada Okaspendli  helioperaatori Sven Seimani legendaarsete sõnadega: „Kui esinemine läheb  hästi, siis on ansambel hea. Kui esinemine ebaõnnestub, siis on  helimees vilets.“</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/okaspendel-25/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
		<item>
		<title>Rehvireeglid, mida võiks järgida&#8230;</title>
		<link>http://www.artiklid.net/rehvireeglid-mida-voiks-jargida/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/rehvireeglid-mida-voiks-jargida/#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 19 Mar 2012 13:25:47 +0000</pubDate>
		<dc:creator>rehvitest</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Autod]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=377</guid>
		<description><![CDATA[
Suur suvine sõiduhooaeg suverehvidega
 
Rehvidest teame vähe ja teinekord see piskugi on ebaoluline
 
 
Suverehvide hooaeg algab 15. aprillil, ja kestab pool aastat, oktoobri keskpaigani. Niisiis, läki suverehve ostma! Kuid NB!, ärge ostke esimesi ettejuhtuvaid.
Esimene ja kõige olulisem rehvireegel on: ostke täpselt samasugused rehvid, mis autole tehases alla pandi. Auto valmistaja katsetas mitmeid erinevaid rehve, [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<div class="Section1">
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>Suur suvine sõiduhooaeg suverehvidega</strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">Rehvidest teame<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>vähe ja teinekord see piskugi on ebaoluline</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">Suverehvide hooaeg algab 15. aprillil,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja kestab pool aastat, oktoobri keskpaigani. Niisiis, läki suverehve ostma!<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kuid NB!, ärge ostke esimesi ettejuhtuvaid.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>Esimene ja kõige olulisem rehvireegel</strong></span><span lang="EN-GB"> on: ostke täpselt samasugused rehvid, mis autole tehases alla pandi. Auto valmistaja<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>katsetas mitmeid erinevaid rehve, et leida sellele autole<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kõige sobivaimad. Ja kui<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>rahakott vähegi kannatab, ärge küsige rehvi hinda, vaid ainult seda, mis teie autole kõige sobivam, parim.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kui auto pole päris uus, ja te ei tea, mis rehvid tal tehases alla pandi, otsiga juhipoolse ukse postilt<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kleepsu. Seal on<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kirjas rehvi mõõdud ning ka<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>surve nii ees kui taga.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><strong>Teine reegel:</strong></span><span lang="EN-GB"> ärge ostke vanu rehve! 60-ndatel, ka<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>70-ndatel aastatel tehti rehve, millede muster meenutas korrapärast vöökirja. Need pidasid kaua vastu, kuid olid mürarikkad ja kartsid veekiilu (suurel kiirusel rehv ei suuda vett<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>tõrjuda ja<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>rehvi alla tekib veekiil).<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>80-ndatel aastatel hakati tegema<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>hoopis teistsuguseid rehve. Neil on protektori mustri vaod viltused, diagonaalsed ning rehvi veerepinnal<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>on kolm-neli sügavat pikivagu. Niisugusel mustril on kolm eelist: a) tõrjub rohkem vett, b) pidurdustee on lühem, c) müra on väiksem. Kuid nüüdisrehvil on ka üks miinus: kui vana hea diagonaalrehv sõitis<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>60-70 tuhat kilomeetrit, siis uus rehv suudab teha keskmiselt 30 miljonit pööret (25 - 30 tuhat km). Nii et<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kui<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>leiduks tarkpea, kes suudaks teha niisuguse rehvi, mis kestab kaua võimaldab ohutult kiiret sõitu ka märjal asfaldil, hõivaks ta<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>koha Robert William Thomsoni ja John Boyd Dunlopi kõrval.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>Ja kolmas reegel</strong></span><span lang="EN-GB">, mis rehvide valikul väga oluline: rehv ei tohi vähimalgi määral viskuda. Aga juhtub, et uhiuus rehv viskub. See johtub sellest, et rehve teeb küll masin, kuid selle kvaliteet oleneb ikkagi tegija käteosavusest. Kui tasakaalustuspingil<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>rehv<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>loobib üles-alla rohkem kui üks millimeeter, ei maksaks sihukest alla panna. Vahel õnnestub asja parandada nii, et velje lohk seatakse kohakuti rehvi muhuga. Kuid<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kui velg on korralik, ei loobi, peab ratas pöörlema viskumata.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Kui aga<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>velg oluliselt vänderdab, tuleb seegi välja vahetada, sest niru<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>velg lõhub autot, eriti rattalaagreid ja amortisaatoreid.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">Siit siis<strong> neljas reegel:</strong></span><span lang="EN-GB"> ostke rehvid koos pealepanekuga.. Kui kaplusest ostetud rehvid, pole korralikud, ei saa rehvimeister neist häid rattaid teha. Velje ostmisel ei ole valikut: uus velg peab olema just ja ainult teie autole mõeldud. Velg ei tohi mitte mingil tingimusel olla juhuslik!<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ärge ostke esimest ettejuhtuvat.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Velg loomulikult peab sobima/mahtuma teie auto alla, kuid väga oluline on, et<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>auto rataste vahe (rööbe) oleks täpselt sama kui originaalveljel. Ning kui uus velg rööbet muudab, hakkab<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>rattalaager kohe<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>suuremat vatti saama. </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>Viies reegel</strong></span><span lang="EN-GB">: ükskõik, mis rehvidest on jutt, peaksite kõige esmalt ikkagi veenduma, et rehvid, mida osta tahate, on teie autole sobiva kandevõimega ning kannatavad talle sobivat kiirust. Koormusindeks ja kiirusindeks on kirjas rehvi küljel.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">Ja veel: kui<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>autol on lohviga rehvid, saab hakkaja juht neid ise vahetada. Lohvita rehve (see tähendab - tihtrehve) ise mitte mingil tingimusel vahetada ei tohi. Kummilabidaga võib vigastada rehvi serva või ka velje sisepinda, ning see ratas ongi rikutud.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span><strong>Erand</strong></span><span lang="EN-GB">.Ja kui siiski olete otsustanud autole alla panna mitte need, mida tehas soovitab, vaid mingid teised (laiemad, madalamad, kõrgemad, pehmemad, kiiremad, kallimad, odavamad vms) rehvid, muutub sellega ka teie auto “käitumine”. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Auto võib muutuda üle- või<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>alajuhitavaks. Ja mis väga oluline, peaksite ilmtingimata kindlaks tegema õige rehvirõhu. Kuidas õiget rõhku määrata, sellest räägime järgmisel<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>korral.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>Mis see kõik maksab?</strong></span><span lang="EN-GB"><span style="mso-spacerun: yes;"> </span>Ühe rehvi hind kõigub 35-st (taastatud rehv) 100-ni. (madal rehv). Talverehvide mahavõtmine ja suverehvide panek samadele velgedele maksab keskeltläbi 20-30 Eur-i. Ja et ooteaeg ei oleks pikk, tasuks eelnevalt<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>aeg kokku leppida.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong> </strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>Sõiduautode rehvide kiirusindeksid ja lubatud<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>suurimad<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kiirused km/h</strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">Q - 160</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">R - 170</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">S - 180</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">T - 190</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">H - 210</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">V - 240</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">Z - üle 240</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>Mõned sõiduauto rehvide koormusindeksid ja nendele vastavad koormused kilodes</strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong> </strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">66 - 300<strong></strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">67 - 307</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">68 - 315</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">69 - 325</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">70 - 335</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">71 - 345</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">72 - 355</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">73 - 365</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">74 - 375</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">75 - 387</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">76 - 400</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">77 - 412</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">78 - 425</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">79 - 437</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">80 - 450</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>Mis on mis, ehk kirjed rehvil?</strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong> </strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>185/60 R 14<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>80<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>T<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>TUBELESS<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>14 9<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>R + W</strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong><span style="mso-spacerun: yes;"> </span></strong></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>185</strong></span><span lang="EN-GB"> - rehvi laius millimeetrites,</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>60</strong></span><span lang="EN-GB"> -<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kõrgus protsentides rehvi laiusest,</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>R</strong></span><span lang="EN-GB"> - radiaalrehv,</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>14</strong></span><span lang="EN-GB"> - rehvi sisemõõt tollides,</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>80</strong></span><span lang="EN-GB"> - koormusindeks (rehvi kandevõime on 450 kg),</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>T</strong></span><span lang="EN-GB"> -<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>lubatud suurim kiirus 190 km/h,</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>TUBELESS</strong></span><span lang="EN-GB"> - rehv on lohvita,<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>on tihtrehv,</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>149</strong></span><span lang="EN-GB"> - rehv on valmistatud 14. nädalal (sel nädalal!) ja aastal, mis lõpeb 9-ga, siis tänavu,</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"><strong>R + W</strong></span><span lang="EN-GB"> - <em>Road + Winter</em></span><span lang="EN-GB">, maantee + talv, ehk niisuguse rehviga võib lisaks suvele sõita ka kui tee on libe.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">Ja igal juhul on rehvidel, millised Euroopas lubatud, E- või e-täht ja valmistajamaa number.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">Protektori<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>serval<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>võivad olla tähed TWI, mis<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>näitab kulumisindikaatori asukohta. Ameeriklased kirjutavad rehvile (DOT- indeks) ka lubatud suurima rõhu (max cold infl. pressure),<span style="mso-spacerun: yes;"> </span>kulumiskindluse indeksi (treadwer), lubatud temperatuuri (temperature) ja palju muudki.</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB">Ja kuigi jutt on rehvidest, soovitakse juhile ikka: nael kummi!</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="EN-GB"> </span></p>
</div>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/rehvireeglid-mida-voiks-jargida/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
		<item>
		<title>Rasedusega nõrgenenud tupelihaste treenimine</title>
		<link>http://www.artiklid.net/rasedusega-norgenenud-tupelihaste-treenimine/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/rasedusega-norgenenud-tupelihaste-treenimine/#comments</comments>
		<pubDate>Sat, 28 Jan 2012 13:30:30 +0000</pubDate>
		<dc:creator>seksihaldjas</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Rasedus]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=365</guid>
		<description><![CDATA[Tihti ei osata arvata, kui tõsist mõju ikkagi rasedus naise kehale omab. Kui natuke mõelda, siis tegelikult on ju loogiline, et kui kehale mõjub ilma pausideta lisaraskus, siis lihased ei saa puhata ning taasutuda. On kehaosi, millele on raseduse mõju tugevam ja osi, millele see on nõrge. Üheks lihasegrupiks, millele rasedus mõjub lausa laastavalt on [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Tihti ei osata arvata, kui tõsist mõju ikkagi rasedus naise kehale omab. Kui natuke mõelda, siis tegelikult on ju loogiline, et kui kehale mõjub ilma pausideta lisaraskus, siis lihased ei saa puhata ning taasutuda. On kehaosi, millele on raseduse mõju tugevam ja osi, millele see on nõrge. Üheks lihasegrupiks, millele rasedus mõjub lausa laastavalt on vaagnapõhja lihased ehk PC-lihased ehk <a href="http://en.wikipedia.org/wiki/Kegel_exercise">Kegeli lihased</a>.</p>
<p>Kegeli lihased on saanud oma nime doktor Arnold Kegeli järgi, kes oli esimene lääne arst, kes vaagnapõhjalihaste probleemidele tähelepanu pöörast ja rasedust nende lihaste nõrgenemisega soestas. Tema oli ka see, kes töötas välja põhjaliku treeningkava vaagnapõhja lihaste treenimiseks enne ja pärast rasedust. Neid harjutusi kutsutakse Kegeli treeninguks.</p>
<p>Mida tugevad Kegeli lihased üldse annavad ja miks on nad seotud rasedusega?<br />
 Kõigepealt kulgeb tugevate Kegeli lihaste puhul sünnitus tunduvalt kergemini. Praktiliselt iga arst ja ämmaemand soovitab vastuvõtul Kegeli lihastele tähelepanu pöörata. Tublimad neist annavad rasedale kaasa isegi väikse treeningkava. <br />
 Kuna Kegeli lihased hoiavad uriini põies, siis nõrkade Kegeli lihaste puhul võib tekkida uriinipidamatus. See on äsja sünnitanutele vägagi tihti tuttav probleem. <br />
 On tõestatud fakt, et naise orgasm saab alguse Kegeli lihaste kokkutõmmetest. Kegeli lihaste nõrgenedes muutub naise orgasm vähem nauditavaks ja nõrgemaks. Äärmuslikel juhtudel kaotab naine peaaegu täielikult võime orgasmi saada. Tavaline on ka see, et kuna orgasm ei ole enam nii nauditav, siis kaob seksiisu. See on väga paljudele naistele veel mitmeid kuid pärast sünnitust probleemiks.</p>
<p>Kuidas treenida?</p>
<p>Eelpool sai juba mainitud Kegeli harjutusi. Sisuliselt tähendavad need harjutused süstemaatiliselt vaagnapõhjalihaste pinguldamist, hoidmist ja lõdvestamist. Kegeli treeningkavu ja nende modifikatsioone on sadu, aga näiteks üks efektiivne treeningkava on järgmine. Pingulda Kegeli lihaseid ja hoia pingul kaks sekundit. Seejärel lõdvestu 2 sekundit. Järgmiseks pingulda lihaseid juba kolm sekundit ja puhka samuti kolm sekundit. Ja sedasi suurenda iga korraga pinguldamise ja puhkamise aega ühe sekundi võrra. Kui suudad sedasi minna 2 minutini, on sul juba tugevad lihased. See harjutus tundub küll lihtne, aga kui proovid, siis näed.</p>
<p>Seksi regulaarselt. Jah lugesid õigesti, seksimine treenib Kegeli lihaseid ja kui pärast sünnitust on naise seksiisu veel mitu kuud vähenenud ja seks muutunud harvaks nähtuseks, siis tegelikult nõrgenevad Kegeli lihased selle tõttu veelgi. See viib seksiisu veel rohkem alla. Nõiaring, kas pole?</p>
<p>Kuna niisama lihaste pinguldamine ei ole kunagi eriti efektiivne treenimise viis, siis on selleks välja mõeldud ka erinevaid abivahendeid. Kõige tuntuimad on kindlasti tupekuulid ehk armukuulid, nagu neid mõnikord nimetatakse. Tupekuulid aitavad muuta treeningut intensiivsemaks ja neid kasutades ei ole vaja treeningul nii pingsat keskendumist. Tupekuulid on rasked ja selle tõttu on vaja Kegeli lihaseid pingutada, et kuulid välja ei kukuks. Sedasi toimubki treenimine ja samal ajal on võimalik teha kodutöid, käia poes või jalutamas. Tupekuule on erinevaid ja nende valimisest juba järgmises artiklis.</p>
<p>Kuna Eesti apteekides ei ole kahjuks tupekuule eriti saada, siis tuleb leida mõni sekspood. Kuna tupekuulide kasutamine tegelikult naisele mingit erilist seksuaalset naudingut ei paku, siis on küll imelik neid erootikakaupade seast otsida, aga mida teha.</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/rasedusega-norgenenud-tupelihaste-treenimine/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
		<item>
		<title>Veebipõhise raamatupidamisprogrammi 8 eelist</title>
		<link>http://www.artiklid.net/veebipohise-raamatupidamisprogrammi-8-eelist/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/veebipohise-raamatupidamisprogrammi-8-eelist/#comments</comments>
		<pubDate>Sat, 03 Dec 2011 16:02:36 +0000</pubDate>
		<dc:creator>SimplBooks</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Äri]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=361</guid>
		<description><![CDATA[Raamatupidamisprogramme ja majandustarkvarasid on väga erinevaid. Kuidas teha neil vahet ja milline neist valida? Üks olulisi erinevusi on kas veebipõhine või arvutipõhine valik. Inglisekeelsetes riikides on juba laialt levinud veebipõhised programmid, kui Eestis on see alles lapsekingades. Aasta tagasi 2010 detsember ei olnud teadaolevalt Eestis veel ühtegi täielikult veebipõhist raamatupidamisprogrammi. Nüüd, aasta hiljem, on juba [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Raamatupidamisprogramme ja majandustarkvarasid on väga erinevaid. Kuidas teha neil vahet ja milline neist valida? Üks olulisi erinevusi on kas veebipõhine või arvutipõhine valik. Inglisekeelsetes riikides on juba laialt levinud veebipõhised programmid, kui Eestis on see alles lapsekingades. Aasta tagasi 2010 detsember ei olnud teadaolevalt Eestis veel ühtegi täielikult veebipõhist raamatupidamisprogrammi. Nüüd, aasta hiljem, on juba kindel eelis veebipõhistel tarkvaradel.</p>
<p>Käesolev artikkel annabki ülevaate veebipõhise raamatupidamisprogrammi eelistest arvutipõhise ees:</p>
<ul>
<li><strong>Puudub keeruline ja aeganõudev installeerimisprotsess.</strong> Kuna veebipõhine raamatupidamistarkvara on kasutatav internetibrauseris, siis selle kasutamiseks ei pea midagi alla laadima, installeerima ega ka arvutisse seadistama. Mis tähendab juba tarkvara kasutama hakkamisel olulist ajavõitu.</li>
<li><strong>Kõik uuendused on teostatavad internetis ja kõigest ühe klikiga.</strong> Hea näide hiljutisest olukorrast -et olla valmis eurole üleminekuks pidid kõik tarkvaraarendajad uuendama oma süsteemi vähemal või rohkemal määral. Tarkvara uuendustega kaasnes aga tihtipeale tüütu ümberseadistamine, mis nii mõnegi kliendi jaoks tähendas tarkvara esindaja kohaletulekut ja mitmetunnist “seadistamist”. Kas tuleb tuttav ette?<br />
 Puutusin ise lähedalt kokku kahe Eesti turul väga hästi tuntud (nimesid nimetamata) raamatupidamistarkvara mitmetunnise “seadistamisega”. Ühel juhul läks aega isegi 2 päeva. Veebipõhise tarkvara puhul asetseb süsteem internetis ning ei ole sõltuv sinu arvuti seadistustest vms. Tänu sellele toimub tarkvara uuendus sinu jaoks kõigest ühe klikiga, sulle sobival ajal ning mitme tunni asemel kõigest mõne minutiga.</li>
<li><strong>Puuduvad kasutajate ja töökohtade piirangud.</strong> Enamustel tarkvaradel on piiratud kasutajate ja töökohtade arv. Iga lisatöökoht/kasutaja maksab, olenevalt tarkvarast on see 10-40€ kuutasu juurde või väljaostes koguni kuni 400€. See on aga lisakulu sinu ettevõttele.<br />
 Veebipõhine tarkvara aga ei nõua lisaressurssi arendaja jaoks ja seetõttu suudab tarkvara pakkuda ka piiramatult kasutajaid ning üle interneti pääsed sellele ligi igast arvutist.</li>
<li><strong>Ligipääs üle interneti ükskõik kust kohast.</strong> Ei vaja lisakommentaare <img class="wp-smiley" src="http://www.simplbooks.ee/simplbooks_est/wp-includes/images/smilies/icon_smile.gif" alt=":)" /></li>
<li><strong>Kasutatav ka läbi nutitelefoni.</strong> Nutitelefonid (Iphone, Blackberry, HTC jne) on muutumas järjest populaarsemaks ning kui sa saad lugeda e-kirju, surfata netis ja teha palju muud läbi telefoni, siis miks ei peaks sa saama saata ka näiteks arveid läbi oma Iphone-i, ise samal ajal rannas, sõidus, maal või külas olles.</li>
<li><strong>Puuduvad ühilduvusprobleemid eri arvutite vahel.</strong> Näiteks kui sina kasutad Mac arvutit, aga raamatupidaja kasutab PC-d, siis arvutipõhise tarkvaraga võivad tekkida teatud ühilduvusprobleemid näiteks mõnede failiformaatidega. Veebipõhise tarkvaraga seda probleemi ei teki.</li>
<li><strong>Andmed on turvaliselt varundatud.</strong> Seda juhuks kui sinu arvuti peaks katki minema, ära varastatama või kustutad kogemata olulised andmed arvutist. Arvutipõhise tarkvara puhul võib olla keeruline, kui mitte võimatu neid tagasi saada. Internetipõhise tarkvara puhul ei jää sa oma andmetest ilma ning saad teha alati <em>backupi</em>. Ning näiteks veebipõhine raamatupidamistarkvara SimplBooks kasutab iga kliendi jaoks personaalset andmebaasi, mis võimaldab andmeid turvaliselt hoida ja käsitleda.</li>
<li><strong>Soodsam.</strong> Nagu eelnevatest punktidest näha võib, siis on veebipõhisel tarkvaral olulisi eeliseid. Veebipõhine tarkvara on ka arendaja jaoks lihtsam, mis viib selle tarkvara kasutamise ja arendamise kulud alla ning seeläbi võimaldab pakkuda ka kliendile soodsamat hinda.</li>
</ul>
<p>www.simplbooks.ee/2011/02/veebipohise-raamatupidamistarkvara-eelised/</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/veebipohise-raamatupidamisprogrammi-8-eelist/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
		<item>
		<title>Edukus? Ära lõpeta mõtlemist.</title>
		<link>http://www.artiklid.net/edukus-ara-lopeta-motlemist/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/edukus-ara-lopeta-motlemist/#comments</comments>
		<pubDate>Wed, 05 Oct 2011 10:15:10 +0000</pubDate>
		<dc:creator>arifoorum</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Motivatsioon]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=351</guid>
		<description><![CDATA[Oma unistuste ja visioonide realiseerimiseks peab jätkuvalt mõtlema, et  sa saad edukaks, et sa ületad elus kõik oma ootused ja mitte miski ei  takista sind saavutamast oma eesmärke. Kui sul pole piisavalt  positiivset mõtlemist, ei pruugi sa oma edu kunagi saavutada.
Sa pead ette kujutama, kus sa oma elus tahad olla. Olgu sinu [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Oma unistuste ja visioonide realiseerimiseks peab jätkuvalt mõtlema, et  sa saad edukaks, et sa ületad elus kõik oma ootused ja mitte miski ei  takista sind saavutamast oma eesmärke. Kui sul pole piisavalt  positiivset mõtlemist, ei pruugi sa oma edu kunagi saavutada.</p>
<p>Sa pead ette kujutama, kus sa oma elus tahad olla. Olgu sinu  kujutlusvõime nagu mentaalne lõuend, millele saad unistada, eneselt  küsida, mõelda võimalustest. Lase oma vaimul ekselda ja rännata uude  maailma. Kujutlusvõime omamine on võti loovusele.</p>
<p>Sa pead mõtlema oma plaanile, ning kui sul seda ei ole, pead sa selle  paika panema! Plaan hoiab sinu fookuse paigas su eesmärkide suunas.  Nõrga plaani omandamine on justkui plaanitu olek. Nii, et võta paber ja  pliiats ning kirjuta oma plaan üles. (Ma ei räägi formaalsest  äriplaanist) ma räägin lausetest, sõnades, ideedest, joonistustest,  kujunditest, piltidest jne paberil – midagi, mida kinnitada oma seinale,  mille üle mõelda ja mida läbi vaadata.</p>
<p>Sinu tahe edukas olla peab olema tugev. Õpilased peavad olema tugevad,  et minna kooli, saada häid hindeid, leida töö, töötada kellegi heaks 40  aastat ning hiljem minna pensionile ning elada oma pensionist elu  lõpuni. Arvata on, mida ma selle peale ütlen. EI!</p>
<p>Õpilasest eraettevõtja ei lepi sellega, ta ehitab, loob, laiendab ja  muudab maailma. Et mitte lõpetada nagu iga teine tüüp, sa pead kindlaks  jääma vaatamata jamale, mis proovib sind takistada: sõbrad, pere,  ülemused, õpetajad ja tuttavad, kes ütlevad sulle „Ära riski.“  (Kindlasti oled seda varem kuulnud?)</p>
<p>On arukas ehitada tiim sarnaselt meelestatud individuaalidest. Kui ma  räägin tiimidest, ma mõtlen sünergiat! (2+2=5). Proovi ühendada end  õpilastega, kes saavad lisada su ärile väärtust oma loovuse, mõistmise  või intelligentsusega. Nõnda tehes saavutate enam kui summa  individuaalide panustest tiimile. Kui tiim keskendub ühele eesmärgile,  võimalused on lõputud.</p>
<p>Ära kunagi lakka mõtlemast tulevikule. Me elame maailmas, kus asjad  pidevalt muutuvad - päevast päeva. Ideed, mis sul olid, vajavad  kontrollimist või ümberkorraldusi vastavalt muutustele maailmas. Viis,  kuidas sa oma ärile mõtled, ei tohi olla kunagi konkreetne, see peab  olema voolav: valmis muutuma vastavalt hetkele. Me ei ela muutumatus  maailma, mis tõttu ei tohiks su äri olla muutumatu.   Ole paindlik ja  valmis kõigeks.</p>
<p>Maailmas on ainult üks täiuslik asi, mis kohe kindlasti ei ole sinu äri.  Sinu teekonnal edu suunas tuleb ette tagasilööke, tuleb päevi täis  peavalu ja stressi, päevi, kus tahad tagasi vaatamata alla anda – see on  osa äri alustamisest ja kindlameelsed inimesed  jäävad alati püsima!</p>
<p>Ära lõpeta MÕTLEMIST.</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/edukus-ara-lopeta-motlemist/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
		<item>
		<title>Hambaravi - igemepõletik</title>
		<link>http://www.artiklid.net/hambaravi-igemepoletik/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/hambaravi-igemepoletik/#comments</comments>
		<pubDate>Mon, 29 Aug 2011 14:11:26 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kliinik32</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Tervis ja trenn]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=349</guid>
		<description><![CDATA[Gingiviiti ehk igemepõletik põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini põhjustavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Gingiviidi arengut ning kulgu võivad raskendada suitsetamine, teatud ravimite kasutamine, aga ka näiteks raseduse või puberteedi ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused.
Igemepõletiku esimeseks tunnuseks on igemete veritsuse tekkimine hammaste puhastamisel. Hambakatu edasisel kogunemisel põletiku nähud süvenevad, ige [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Gingiviiti ehk igemepõletik põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini põhjustavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Gingiviidi arengut ning kulgu võivad raskendada suitsetamine, teatud ravimite kasutamine, aga ka näiteks raseduse või puberteedi ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused.</p>
<p>Igemepõletiku esimeseks tunnuseks on igemete veritsuse tekkimine hammaste puhastamisel. Hambakatu edasisel kogunemisel põletiku nähud süvenevad, ige tursub, muutub punetavaks ja hellaks. Algavas ja mõõdukas faasis põhjustab haigus vähe vaegusi.</p>
<p>Erandiks on äge haavandiline gingiviit, mida iseloomustab tugev valu koos halva enesetunde ja palavikuga ning valkjas-hallika kihiga kaetud igemeserv. Haigus tekib enamasti nooremas eas üldise stressi, halva suuhügieeni ning suitsetamise foonil.</p>
<p>Õigeaegse raviga on võimalik haigus peatada ning igemekoed taastuvad algsel kujul. Hambaravi aluseks on haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine koos selle kogunemist soodustavate faktorite (hambakivi, vigased täidised, ravimata hambad) korrigeerimisega ning õigete hügieenivõtete kasutusele võtmine. Koduse ravi aluseks on põhjalik ja regulaarne hammaste harjamine soovitavalt pehme ja tiheda hambaharjaga ning hambavahede puhastamine hambaniidi või hambavaheharjaga. Lisaks võib kasutada kloorheksidiini või eeterlike õlide sisaldusega hambapastat ja suuloputusvedelikku. Konkreetsed suuhooldustooted ning nende kasutamise viisi määrab hambaarst sõltuvalt patsiendi vajadustest.</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/hambaravi-igemepoletik/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
		<item>
		<title>Hammaste valgendamine kodus</title>
		<link>http://www.artiklid.net/hammaste-valgendamine-kodus/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/hammaste-valgendamine-kodus/#comments</comments>
		<pubDate>Wed, 24 Aug 2011 13:13:57 +0000</pubDate>
		<dc:creator>Kliinik32</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Tervis ja trenn]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=347</guid>
		<description><![CDATA[Hammaste värvi tumenemist võivad põhjustada toidus ja joogis sisalduvad parkained, tarvitatud ravimid, aga ka näiteks suitsetamine. Elu jooksul muutuvad hambad tumedamaks hambavaaba kulumise tõttu, allolev tumedam hambaluu tuleb rohkem nähtavale.
Kui patsient soovib heledamaid hambaid, siis hammaste valgendamine võib abiks olla. Valgendada saab vaid oma hambaid, plommid ja kroonid valgendamisega oma värvust ei muuda. Enne valgendamist [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Hammaste värvi tumenemist võivad põhjustada toidus ja joogis sisalduvad parkained, tarvitatud ravimid, aga ka näiteks suitsetamine. Elu jooksul muutuvad hambad tumedamaks hambavaaba kulumise tõttu, allolev tumedam hambaluu tuleb rohkem nähtavale.</p>
<p>Kui patsient soovib heledamaid hambaid, siis hammaste valgendamine võib abiks olla. Valgendada saab vaid oma hambaid, plommid ja kroonid valgendamisega oma värvust ei muuda. Enne valgendamist hinnatakse hammaste olukorda - ravitud peavad olema kõik hambaaugud ning eemaldatud hambakivi.</p>
<p><strong>Hammaste valgendamist</strong> on võimalik teha ka kodus. Selleks võetakse patsiendi hammastest jäljendid, mille alusel hambalaboris valmistatakse kaped. Kape on individuaalne pehmest plastmassist valmistatud vorm, mille sisse kantakse valgendusgeeli ning mis seejärel pannakse hammastele. Geeliga kapet võib kanda öösel (geel on aktiivne 8-10 tundi) või mitmel lühemal perioodi päevasel ajal. Kapega valgendamise ajal ei tohi aga süüa ega suitsetada.</p>
<p>Mõnikord võivad hambad valgendamise käigus muutuda tundlikuks. Selline tundlikkus on ajutine ning sellest tuleks kindlasti teavitada oma arsti. Tundlikkust on võimalik vähendada spetsiaalse geeli abil.</p>
<p>Lähemalt on hammaste valgendamise kohta kirjas Kliinik 32 veebilehel www.kliinik32.ee/Hammaste-valgendamine/</p>
<p><br class="spacer_" /></p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/hammaste-valgendamine-kodus/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
		<item>
		<title>Turvapiirded loovad turvatunde</title>
		<link>http://www.artiklid.net/turvapiirded-loovad-turvatunde/</link>
		<comments>http://www.artiklid.net/turvapiirded-loovad-turvatunde/#comments</comments>
		<pubDate>Fri, 19 Aug 2011 10:14:46 +0000</pubDate>
		<dc:creator>betafence</dc:creator>
		
		<category><![CDATA[Aed]]></category>

		<guid isPermaLink="false">http://www.artiklid.net/?p=345</guid>
		<description><![CDATA[Tänapäeval on turvalisus üks majaomanike suuremaid muresid. Loeme ju iga päev ajalehtedest kuidas ühes või teises majas on käinud vargad, vahel on toimunud ka rööve, kus lisaks varalisele kahjule saavad kannatada ka kodus viibinud pereliikmed. Igaüks ju tahab hoida oma pere turvaliselt. Siin tulevad appi kõiksugu aiad ja turvapiirded.
Kui paar aastakümmet tagasi ümbritsesid eramaju madalad, [...]]]></description>
			<content:encoded><![CDATA[<p>Tänapäeval on turvalisus üks majaomanike suuremaid muresid. Loeme ju iga päev ajalehtedest kuidas ühes või teises majas on käinud vargad, vahel on toimunud ka rööve, kus lisaks varalisele kahjule saavad kannatada ka kodus viibinud pereliikmed. Igaüks ju tahab hoida oma pere turvaliselt. Siin tulevad appi kõiksugu aiad ja turvapiirded.</p>
<p>Kui paar aastakümmet tagasi ümbritsesid eramaju madalad, poolemeetrised tarad, siis nüüd on pilt täiesti muutunud. Aiad on juba 1,5 kuni 2 meetri kõrgused, neist ei ole võimalik läbi näha ega üle ronida.</p>
<p>Turvapiirete eesmärk on hoida sissetungijad oma kodust eemal. Need piirded ei luba kurjategijal märkamatult üle aia ronida ning samuti ei ole võimalik tal seda ka lõhkuda. Sellised kindlad aiad võivad olla tehtud erinevates materjalidest, kuid kõige tavalisem on teras ja tsement. Turvapiirded tulevad tavaliselt komplektina, kuhu kuuluvad postid, piirded, kinnitused, paneelid, turvasüsteemid jne. Sellised süsteemid on turvalised ning vajavad vähe hooldust.</p>
<p>Kuigi selliste aedade eesmärk on pakkuda turvalisust, ei pea nad olema aga ebaatraktiivsed. Tegelikult võivad piirdeaiad olla väga ilusad, neid leidub kõiksugu värvitoonides ning kujundustes. Sa ei pea leppima kõige tavalisemaga. Hetkel on turul väga palju pakkujaid ning kindlasti õnnestub Sul leida sobiv oma majale ja perele.</p>
<p>Peale selle, et piirded hoiavad vara ja inimesi sissetungijate eest, aitavad nad hoida kodus ka koduloomi nagu koerad ja kassid ning varjata oma tegemisi naabrite eest. Kui Sa seda veel teinud pole on nüüd küll viimane aeg vahetada oma maja ümbritsev tara korralike turvapiirete vastu.</p>
<p><br class="spacer_" /></p>
<p>www.betafence-aiad.ee</p>
]]></content:encoded>
			<wfw:commentRss>http://www.artiklid.net/turvapiirded-loovad-turvatunde/feed/</wfw:commentRss>
		</item>
	</channel>
</rss>

