Levinuim vigastus korvpallis- hüppeliiges
Ilmselt pole kellelegi kes vähegi korvpalliga ja muude aladega kus hüppamine on väga olulisel kohal üllatus, et kõige levinum vigastus on hüppeliigese venitus, nikastus või kõige halvemal juhul lausa rebend. Seega oleks kindlasti oluline see artikkel läbi lugeda ka kõigil plüomeetriaga ja vertikaalse hüppe arendamisega tegelevatel inimestel. Kuid vaatame lähemalt mida see hüppeliiges endast õieti kujutab ja mis on tema funktsioonid.
Hästi lihtsustatult kirjeldades tagab hüppeliiges mitte vaid labajala vaid ka kogu alajäseme liikuvuse. Sääre ja labajala luid hoiavad koos mitmed sidemed mis tagavad jalale liikuvuse. Hüppeliigese normaalseks funktsioneerimiseks on vajalikud mitmed lihased ning sidemed nii jala sise kui ka välisküljel. Korvpallivigastuste puhul vigastatakse põhiliselt jalalaba välisküljel olevaid sidemeid. Reeglina juhtub see vigastus hüppelt maandudes -kas kellegi teise jalale või lihtsalt halavas asendis. Selle tulemusel sidemed venivad , rebenevad osaliselt või purunevad täielikult.
Sideme vigastusi lahterdatakse kolme kategooriasse, milles esimene on kõige kergem, tähendades peamiselt kerget venitust, mille tulemusel hüppeliiges muutub valulikuks ja läheb paiste. Kolmanda ehk kõige raskema vigastuse puhul on tegu siis rebendiga kus sportlane ei ole enam võimeline jalga liigutama ja ei suuda sellel jalal seista. Nagu iga teine kude on ka sidemed võimelised taastuma ning saavutama oma endise tugevuse kuid endine painduvus ja elastsus ei pruugi taastuda. Kuna jalad saavad hüpates põhilise koormuse nii äratõukel kui ka maandumisel võib edaspidi olla teie vertikaalne hüppe tugevasti pärsitud. Samuti võivad tulevikus sellevõrra põlveliigesed rohkem koormust saada.
Kuigi selliseid raskeid vigastusi pole lõppmatuseni võimalik ära hoida saab inimene siiski selle heaks palju ära teha kui ta harrastab ennem ja pärast treeninguid venitusharjutusi korrektselt ja regulaarselt.
Kõik artiklid autorilt verticaljumpcenter
Hinda artiklit:
(Pole veel hinnatud)
Loading ...