Artiklid.netArtiklite kataloog. Näita teistele, et oled ekspert!

Kui su eesmärgiks on kasutada sülearvutit internetis surfamiseks, msn kasutamiseks või blogi pidamiseks, siis suuremat kui 14 tollist ekraani sul vaja pole. Suurema ekraaniga sülearvuti maksab üldjuhul vähem kuid on seevastu tunduvalt raskem(2-4 Kg). Kui sa aga kavatsed arvutiga mängima hakata ja tunned, et vajad lisaraskust et õlalihaseid treenida, vali kindlasti 15+ tolline läpakas – hind on soodsam ja mänguelamus parem.
Esmatähtis on ka sülearvuti resolutsioon, ehk kui palju infot mahub su ekraanile. Praegusel hetkel on 1280×800 resolutsioon piisav, kuid mitte parim. Mul endal on IBM/Lenovo T400 14” resolutsiooniga 1440×900 ja olen sellega rohkem kui rahul - SUPER!!! Paremal üleval ekraani nurgas jookseb mõni film ja samaaegselt on ekraanil ruumi internetis surfamiseks ja msn-i vestluseks.

Mina isiklikult eelistan matti ekraani, kuna läikivaga(glossy) ei saa töötada õues ning on üldse oma peegeldumise pärast ebamugav.

Hetkeseisuga on parima hinna ja kvaliteedisuhtega “Intel Core 2 Duo”, mis on enda eelkäiatest tunduvalt kiirem ning väiksema energiatarbega. Enamjaolt on levinud arvamus, et mida suurema taktsagedusega, seda kiirem on sülearvuti. Päris nii lihtne see ka ei ole – täpselt 3. punktis. Hea sülearvuti taktsagedus algab 2.0 GHz-st. Ka protsessori vahemälu e. cache suurus on oluline(4 MB+).

Intel Atom – väikearvutitel(Säästlik, kuid jääb suurtemate töödega hätta. Sobib ainult 13 aastastele msn-i suhtluseks)
Intel Celeron – enamjaolt vanematel sülearvutitel

Muutmälu (DDR RAM) kasutatakse töötavate protsesside haldamiseks(msn,photoshop,Internet Explorer,Java). Seal hoitakse kõiki programme mida sa hetkel kasutad. Mida suurem on muutmälu(2 GB on piisav, 4GB veel parem), seda rohkem programme saad sa korraga kasutada. Programmide kasutamiskiirust aga määrab töösagedus(head on alates 800MHz+). Enamjaolt protsessor ei tee midagi vaid ootab, millal muutmälu enda töö lõpuni viib, seega on muutmälu valik tähtis, sellega ei tasu koonerdada.

DDR III muutmälud on piisavalt kiired, et raskemate rakendustega hakkama saada

Kõvaketas e. HDD on ketas kuhu salvestatakse kõik sinu failid. Kui sul on plaanis kuulata muusikat ja surfata netis, siis peaks 150 – 200 GB piisama. Mängid ja tirid faile netist? Osta nii suur kui võimalik + muretse väline kõvaketas. Teine asi mida kõvaketta juures arvestada on selle pöörlemiskiirus(RPM - revolutions per minute). Enamus kõvakettaid on 5200-7200 rpm – üks peamisi faktoreid kuidas arvutit kiiremaks teha.

Veendu, et jahutussüsteem oleks vaikne ka suurte tööprotsesside juures. Mida rohkem programme sa hetkel kasutad seda suuremat müra jahutus tegema hakkab. Pika töötamisega võib see pea valutama panna, ilma et sa seda ise aimaksid.
Kui ostetaval sülearvutil on võimas graafikakaart(256MB+), siis on oodata ülekuumenemist ja jahutaja undamist.
Mida võimsam graafikaart, seda rohkem lärmi jahutus teeb(isegi siis kui sa ei mängi). Muidugi on siin ka erandeid, mõned graafikaardid on nii väikse voolutarbega ja sülearvutid nii hea soojusjuhtivusega/jahutusega, et müra praktiliselt ei tekigi.

Moodsamate mängude mängimiseks vali erladiseisev graafikakaart(mitte integreeritud). Mälu peaks olema vähemalt 256-512MB+. Teine asi mida jälgida, on kindlasti töösagedus, mis määrab kiiruse(alates 600MHz).
Integreeritud graafikakaart – see on kaval müüginipp, näidates klientideles suurt muutmälu suurust, mis tegelikult kasutab osaliselt arvuti enda muutmälu . Need on üldjuhul väga aeglased ja kasutud.
Mängurile soovitan valida sülearvuti, millel saab graafikakaardi välja lülitada, sellist lahendust pakub näiteks Lenovo/IBM

Mida võimsam sülearvuti, seda rohkem akut see ka tarbib. Enamus arvuteid on 6 cellised(aku koosneb 6-st väiksemast akust), kui võimalik, siis lase paigaldada 9 celline. See teeb su arvuti küll natuke suuremaks, kuid pikema aja peale saad aru, et see tasus end ära. Hea sülearvuti aku peaks kestma 3+ tundi. Reaalsuses on see number muidugi väiksem, kuna müüjad testivad neid miinimum tingimustes – wifi välja lülitatud, ekraani heledus maha keeratud, võimalikult vähe progamme töös jne.. Aku eluiga on 2-3 aastat, niiet ära siis ära ehmu, et aku enam vastu ei pea.

Proovi sülearvutit kasutada, vaata kas klahvid paiknevad just seal kus sa harjunud oled.

Kui kavatsed filme vaadata, siis veendu, et oleks olemas VGA või mõni muu TV väljundi. USB porte peaks ka olema vähemalt 3. Heliväljund(kõrvaklapid) võiksid paikneda sülearvuti külgedel, mitte ees – süles töötades on mugavam. Nupp WiFi väljalülitamiseks(energia kokkuhoiuks).

Tudengisülearvutid jäävad 5000 – 10 000 krooni piiresse. 10 000 – 20 000 on natuke nõudlikumatele. Üle 20 000 on juba äriklass, mis on esmapilgul on andmetelt isegi halvemad kui 10 000 – 20 000 hinnaklassi arvutid, kuid nende kvaliteet ja klienditugi kaaluvad nende hinna üles (keyboard ja touchbad kuluvad vähem, garantiivahet ei pea praktiliselt üldse käima, andmete kohta üllatavalt kiiremad).